Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Deprekas
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Muremõtted mata siia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Kolm Aug 05, 2015 3:40 pm    Teema: Deprekas Vasta viitega

Ehk õppetunniks kõigile kaaskannatajatele.Mina pealtnäha sain hakkama,diagnoosist juba 5 aastat möödas ja ikka tegutsen.Vahepeal matsin ema sama diagnoosiga ja see mul vist jalad alt lõigi.
Näitasin end välja tugevana aga tänu igasugu lisandunud tööalastele allasõitmistele ning pingetele nutsin koduteel ja ikka kaua.Sinna see deprekas mind viis.
Ainuke mõte oli,et koju jõuda,pessu ja tuttu.
Ja ei midagi muud.
Kõik hommikused ärkamised olid katastroofid.Lugesin tunde vaba päevani ja kojusaamiseni ja puhkuseni.
Õnneks oli taipu ka psühholoogide poole pöörduda.
Varjan siiani,et olen nii liimist lahti ja üritan tugev olla aga tegelikult tahaks lihtsalt magada ja mitte enam ärgata.Õnneks on pere.
Ootan kogemusi neilt,kes samas olukorras olnud.Mina hetkel tunnen ,et vist enam ei saa hakkama........
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Nelj Aug 06, 2015 11:16 am    Teema: Vasta viitega

Eks vaatamata raskele diagnoosile läheb elu ikka edasi oma uute murede ja katsumustega. Püüame küll hästi tublid ja optimistlikud olla, kuid ravid ja läbielamised teevad organismiga oma töö ning kahjuks on siis ka depressioonid kergemad tulema. Eks kimbutab see haigus ka meist tervemaid inimesi...
Olen ise ka mõelnud, et kas mitte see raskest haigusest ülesaamise võitlus ei mõjuta meie käitumist (iseloomu) ka üleüldiselt - tööelus, pereelus. Püüad vaatamata raskustele kõigega hakkama saada, püüad olla tugev ning enesekindel, püüad alati leida KÕIGILE (ja kõikide) probleemidele lahendusi ning samas ei luba endale alla vandumist oma tunnetele ja emotsioonidele. Oled harjunud oma emotsioone eemale tõrjuma ning mitte välja näitama. Kõrvalseisjatele tundud arvatavasti kõigest üleoleva, tundetu, iseteadva ning -hakkama saava inimesena. Kuid tegelikult on hing nii haige, raske ning väsinud. Kurtmine aga tundub nii mõttetu ning võimatuna...abi ning lahendusi nii kui nii ei ole. Rühidki vapralt edasi, püüad vähem mõelda ning muremõtteid igati tõrjuda. Jälle lähedase inimese haigus, raske ravi... Tead, et lootust ei ole... Üleväsinuna püüad käia perearsti või psühhiaatri juures, et rääkida midagi depressioonist ning väsimusest... Saad ehk mingit abi tablettidest... kuid ikkagi saad lõpuks aru, et aidata saad ennast vaid ise... Trennid, huvialad, teraapiad, reisid, loodus... sõbrad ning pere, mis ühe liikme võrra on vähenenud... Elu aga läheb edasi... juba üle poole aasta tundub, et kõik on tegelikult imeliselt hästi... siis tekib hirm, et millal see kõik pöördub... ega kahjuks ei peagi kaua ootama... selle aasta algusest pauk paugu otsa... igal rindel... vähist ei ole samuti pääsu – seekord siis kallis õeke, kes sulle nii palju elus toeks on olnud... Miks on jälle lootust nii vähe? Tõrjud mõtted eemale, sest need ajavad vaid nutma. Optimismi ei jätku, kuid tead, et peab hakkama saama... Teed hinge kõvaks ning elad tänases päevas. Loodusest võtad kosutust ja läbi süümekate püüad mitte ära jätta oma elu tegemisi ning toimetamisi. Kõigega peab hakkama saama... Nutma ajab ikkagi...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 833
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Esm Aug 10, 2015 10:29 am    Teema: Vasta viitega

Kuidagi kurb on. Tahaks kuidagigi teid mõlemaid ja kõiki teisi muremõtete laviini alla lükatuid lohutada, aga ei ole õigena tunduvaid sõnu. Kui, siis ainult mõõtmatult suur mõistmine ja ehk aitab seegi teadmine, et te ei ole üksi, meid on veel. Ja paraku palju.

Olen ise varemgi sealpool depressioonipiiri ära käinud ja päris ellu tagasi saanud, olen sealtpoolt tulekul praegugi... Omadest kogemustest saan öelda, et kui ikka on juba depressioon, mitte lihtsalt masendusperiood või meeleolulangus, ega siis ainult eneseabiga ikka välja ei roni küll. Kõige hullem, mida sel ajal inimesele öelda on - "Võta ennast kokku!"

Kuna depressioon on haigus, mille tõttu on ajukeemia paigast ära, on vaja ajule uuesti serotoniini (hormoon, mis võimaldab meil rõõmustada ja elu nautida) tootmist õpetada. Selleks ongi antidepressandid. Ja nende toel on võimalik hakata eneseabiga ja huvide-hobidega tegelemise kaudu uuesti õnnelikkuse suunas liikuma. Kiiret tulemust loota ei tasuks, aga ilma serotoniini kübemeta aktiivsusele ennast sundida ei saa - sellest tekivad omakorda süütunded, et ei suuda kõnnirajale või sõbra sünnipäevale minna. Samas ainult ravimist ka ei piisa, see peab käsikäes käima probleemide lahendamisega.

Soovitan alustada heast psühhiaatrist, kelle toel paika timmida õige ravim õiges doosis, seejärel kuu-paar enda kehale-ajule paranemise aega anda ja alles seejärel alustada tasahaaval aktiivsemaks muutumisega. Ja rääkida, rääkida, rääkida - kaaslastele, omastele, sõpradele, internetis anonüümselt, siin...

Ootan teid sealpool, poolel teel järele ootama ei tahaks hakata Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
li-li
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 918
Asukoht: Läänemaa

PostitusPostitatud: Nelj Aug 13, 2015 6:53 pm    Teema: Vasta viitega

Nagu Krissu juba kirjutas, siis deprekat eneseabiga ei ravi.
Haigena olles sain seda isegi kogeda ja ma isegi ei osanud arvata, et mul midagi viga olex, peale minu vastiku vähidiagnoosi. MAGASIN ja ärkvel olles olid silmad "lambist" veekalkvel. Üks usin õde püüdis selgust saada, mis mul viga on, kui ma suutsin vaid poriseda, et mis siin haiglas ikka muud teha on, kui magada ja hetke elu ei vii ka suud kõrvuni....igatahes krõbistasin ma ilusti pool aastat katsetuskorras antidepressante ja minust sai endine inimene, Küll ilma jalata aga ikkagi inimene Smile
On olnud teinegi rängem langus aga siis minu verekeemiale need krõbinad ei sobinud ja ma pidin leidma teisi võimalusi. Ärevuse sain maha xanaxiga ja lihtsalt hoidsin end teadlikult tegevuses. Igatahes, RÄÄGI INIMESTEGA! Ära arva, et see möödub iseenesest. Ühingus on meil inimesi, kes juba pikemat aega võtavad neid "bille" sest muidu ei tule toime lihtsalt ja nad ei ole seepärast teistsugusmad ega sõltuvuses nagu müüdid kirjeldavad. Antidepressant ei ole mingi võluvits, mis kohe nipsti tulemuse annax aga sobivuse korral on neist suur abi. PÄIKEST Sinu päevadesse! Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
sirts



Liitunud: 8 Apr 2009
Postitusi: 22

PostitusPostitatud: Laup Okt 10, 2015 4:45 pm    Teema: Vasta viitega

...

Viimati muutis seda sirts (Teis Veeb 26, 2019 7:26 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Püh Okt 11, 2015 8:51 am    Teema: Vasta viitega

Pean kahjuks tunnistama, et ega minul ka kõik hästi ei ole. Kodus viriseb mees, et miks ma end ometi kokku ei võta ja kaalu ei langeta. No nagu see lihtne oleks. Ma teen iga päev tunnikese kõndimist ja kaks korda nädalas veel aeroobset trenni, aga ei lähe kaal alla, ainuke hea, et juurde pole ka viimsel ajal endam tulnud. Haiguse algusest pea kaks aastat möödas ja selle ajaga 15 kilo juurde tulnud. Endal ka tuju ära, aga kui tuju ära, siis kukun magusat pistma. Tean, et ei tohi, aga mis sa teed Sad
Tööl tööandja krimpsutab nina, kui ma arstil käin. Küsib, et sa pidid ju terve olema. No mida ma vaidlen, nagunii on temal õigus.
Arstil kontrollis käimine tõmbab närvid ikka jumala pingule. Seekord saadeti ka mitmele uuringule ning ikka ja jälle ütles arst, et sinu dioagnoosiga peab kogu aja valvel olema. Ma nii kardan neid vastuseid. Proovin endale sisendada, et kõik on kindlasti hästi ja varsti rahu majas (oi kui hea tunne oli eelmisel korral), aga ikka tuluke põleb kogu aja.
Ühesõnaga midagi teha ei taha ja kui ei peaks, siis ei teeks ka.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Püh Okt 11, 2015 5:05 pm    Teema: Vasta viitega

ja suured suured kallistused!Ma tõsti sain aru,et ma pole üksi ja saan hakkama,ma luban teile seda!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
prouakaisa



Liitunud: 22 Nov 2008
Postitusi: 134
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Püh Okt 11, 2015 7:23 pm    Teema: Vasta viitega

Siirilii, see on lihtsalt uskumatu, mida mees sinult ootab. Ma olen sõnatu.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Vaata liikme veebilehte
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Laup Okt 17, 2015 4:26 pm    Teema: Vasta viitega

Jaa mina ka võitlen jätuvalt oma ussipesadega tööl.Jaks hakkab kadum ja nii on.Onneks kodus uskumatult armas meespre kes mind totab.Jaksu teile kõigile.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
pandariin



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 469
Asukoht: virumaalanna

PostitusPostitatud: Püh Okt 18, 2015 1:24 pm    Teema: Vasta viitega

Pea püsti, plikad Smile Me oleme tegelikult pagana tugevad tegijad, niiet - maailma kõige tähtsam, parem, ilusam, töökam, armsam jne jne jne - olen MINA! Sisendage seda iseendale iga päev ja uskuge, see aitab. Mulle ütles kunagi üks inimene- mõtle endale iga päev päike südamesse ja sära. Enesetunne tõusis kõvasti, usust endasse rääkimata. Töine ussipesa on lihtsalt ussipesa, ja muud mitte midagi. Meie ise oleme tähtsad ja see on oluline teada!
Razz
Ilusat päikest kõigile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Esm Okt 19, 2015 5:48 pm    Teema: Kallistused Vasta viitega

Teile kõigile.Tunnen ennast nii hästi teie seltskonnas.Palju palju tervist teile kõigile!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Laup Okt 24, 2015 6:13 pm    Teema: Vasta viitega

Mul on tunne,et me peaksime kokku saama omavahel.Kunagi vanasti oli mu sõpradepundis ütlus,et hoiame kokku,siis paistab meid rohkem.Nii ongi tegelikult.Ja kindlasti oleme me koos ka tugevamad.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Nelj Dets 10, 2015 6:16 pm    Teema: Vasta viitega

Nüüd siis lood sellised,et sain lisaks kõigele ka veel töölt kinga.Kuldne käepigistus ja kuldkingakesega jalahoop.Mis teha,saan hakkama,sest minusugust lolli ju vastutöötamine tavaliselt käivitab.Tegelikult on megamasendav olla ja salaja lihtsalt nutan,nutan ja nutan.Olen tugev,ma luban teile.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Nelj Dets 10, 2015 9:20 pm    Teema: Vasta viitega

Ehk oligi hea, et said minema kohast, kus sul ei olnud hea olla. Loodetavasti leiad ruttu miskit sobivamat.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Nelj Dets 10, 2015 11:01 pm    Teema: Vasta viitega

Puma, kas said vähemalt koondamise? Ehk ongi vaja aeg maha võtta ning natuke puhata... Siis töötuna arvele ning mingi aeg on muretum ringi vaadata.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Muremõtted mata siia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: