Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Mu emal diagnoosiks põievähk

 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Muremõtted mata siia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
siilupart



Liitunud: 18 Märts 2013
Postitusi: 3

PostitusPostitatud: Esm Märts 18, 2013 1:05 pm    Teema: Mu emal diagnoosiks põievähk Vasta viitega

Tere, olen siin esmakordselt ja pole veel jõudnud ennast kurssi viia. Mu ema jäi eelmisel aastal haigeks. Olid alguses pissimisega probleemid, kuid siis viisin ta perearsti juurde kuna need asjad ei tundunud mulle nii õigena olevat. Alguses tehti analüüse ja vereproove võeti ja perearst kahtlustas miskit imelikku ja kirjutas saatekirja et jääb mõneks ajaks haiglasse uurimistele. Uuriti neli nädalat, pissimise probleemist saadi jagu ja avastati siis emal pahaloomuline põie vähk. Küsiti kaua ta pissib verd aga ta ei pissinud. Siis arvas arst, et vähk võib olla juba aasta vanune või nii. Ema kui mulle rääkis sellest, et tal on vähk siis ma ehmatasin ära kuid ma ei hakanud paanitsema ja ema oli śel ajal ise ka väga rahumeelne.
Käisime eelmisel aastal terve suvine aeg kevadest saati (olin emaga kaasas, kuna tal olid siis tasakaalu häired peal), Tallinnas keemiaravil. Neid ta sai ikka oma üle kümne korra kokku. Siis tehti talle sügisel operatsioon ära, eemaldati põis ära koos vähikoldega, aga sellel aastal näitasid uuringud et vähk hakkas edasi vohama mu emal ja on jõudnud või siis jõudmas neljandasse staadiumisse. Siis saingi arstilt vastuse oma küsimusele, mis toimub, kas ema on terveks saamas või jääbki ta hääbuma kuniks... Sain arstilt vastuse, et mu emal ei ole enam jäänud kaua elada. Küsisin aega, et umbes kui kaua siis, aga arst vastu, et ta ei tea aega, ise ma kaldusin siis arvama, et kas tegemist võib olla kuudes, või siis nädalates. Ema jalg on olnud mitu nädalat paistes - selgus, et jalas (vasakus) on tekkinud vesi sisse ja vajutab lümfisoonte peale ja need teevad talle põrgulikku valu. Ema seda ei tea ise, et on varsti siit ilmast lahkumas, aga see on pannud mind nüüd ennast tagajalgadele ja tegutsema, sest mu uskumus on suur, ja ma ei ole veel sellisesse olukorda pannud ennast, et jäeksin temast peagi ilma. Vahest küll nutan ja ei tea mida edasi teha ja kuidas sellise olukorraga leppida. Aga teisalt hingan jälle välja ja lootusekiir on sügaval hinges olemas. Väga kurb on üldse lugeda ja kuulda, kui on jälle keegi ära surnud, küsid millega, vähiga. See on hea et ema on ise positiivne aga kui kauaks veel seda piina ja valu jätkub. Olen olnud ja püüan edasi olla väga tugev ja tean et kui praegu kokku kukun, kaob see viimanegi lootusesäde. Aga siit mul tekibki küsimus, et kas on veel võimalik midagi päästa ja olen kuulnud mingitest imelistest seentest ja siis on olemas veel looduslike ainete baasiline ravikuur. Helistasin ka vähiliitu, ja sealt soovitati mulle üks isik, kes oskab mulle nõu anda, Kuressaares haiglas, dr Ojari nimeline. Aga see nagu oleks ka jällegi lootuste maha matmine. Sad Oi, kuidas ma soovin, et leiaksin oma emale ravi, ja kuidas paljud temale sarnaselt kannatavad inimesedki leiavad omale ravi ja saaksid terveks jällegi.
Püüan olla nii optimist kui paljugi võimalik, aga kui kauaks? Crying or Very sad Tunnen, et tänu sellele olukorrale, ma olen muutunud rohkem analüüsivamaks ja tõsisemaks.

Vabandan, kui selline teema on juba siia tehtud.

Tunnen, et isegi palved ei suuda mu ema päästa. Nägin unes nüüd öösel, et läksime emaga koos Tallinnasse, siis mu ema istus trolli/trammi/bussi peale (täpselt) ei mäleta millise peale neist ja ise jäin siis kohtasid uurima, et kuhu need liiguvad siis ühel hetkel kui tahtsin peale minna pandi uksed kinni ja see hakkas liikuma. Hüüdsin juhti aga see ütles vaid et aeg on täis ja ta ei saa mind peale võtta enam. Hiljem siis ekslesin jaamas ringi aga uut liiklusvahendit ei tulnud ega tulnud ja ma jäin ootama siis et võibolla mu ema tuleb tagasi jaama aga ei ole ja siis ma ärkasin ülesse.
:S

Ema läheb keemiasse uuesti sellel kolmapäeval. Ei usu et seegi kord aitab teda Sad
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Esm Märts 18, 2013 1:50 pm    Teema: Vasta viitega

Mõistame su muret ja suurt tahtmist midagi teha. Kuid aidata ning midagi soovitada on üsna raske. Ütlen ausalt, et alternatiividesse ise eriti ei usu. Toetan neid vaid selles osas, et nad suudavad ehk vähihaigetele pakkuda veel mingitki lootust ja usku. Lootust ei tasu kunagi kaotada.
Saan aru, et hetkel arstid ikkagi pakuvad emale veel ravi. Peaksid arstiga rääkima, et ta sulle kõik võimalused ära räägiks ning rohkem infot annaks. Ravi tehakse ikka vaid siis, kui on veel mingit lootust olukorda parandada. Mõnikord saab keemiaraviga veel mitu aastat elu pikendada. Kas emal on kuskil mujal organites metastaasid?
Jõudu teile!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 833
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Esm Märts 18, 2013 3:25 pm    Teema: Vasta viitega

Kus haiglas su ema ravi saab Tallinnas? Kui PERHis, siis soovitan kindlasti valude korral paluda valuravi arsti konsultatsiooni. Samuti on haiglas psühholoogid, kes pakuvad nõustamist ja abi ka patsientide pereliikmetele. Konsultatsioonile saab panna aja registratuuris või paluda keemiaravi osakonna õdede või onkoloogi poolt kokku leppida kohtumine.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
siilupart



Liitunud: 18 Märts 2013
Postitusi: 3

PostitusPostitatud: Teis Märts 19, 2013 10:50 am    Teema: Vasta viitega

Kerstile: Ei ole mu emal mujalt avastatud metastaase. Ma uurisin eile internetist, et on võimalik ka siis vähki pidurdama hakata, kui ta sööb iga päev ära paar küüslaugu küünt. Ehk on abi sellest ja siis veel ka tervislik toitumine. Teen nüüd oma parima, et ema saaks omale värske ja tervisliku toidulaua. Lähen täna valda ja uurin sealt ka veel toetusvõimalusi. Leidsin ühe lingi, kus üks naine on kirjutanud raamatu, vähist vabaks, pealkiri on tegelikult teine, aga abiks on seegi. Vajadusel võin panna lingi siia ülesse.Smile
Krissule: Mu ema käib Maarja Magdalena haiglas saamas keemiaravi. Kiiritust ta sai Mustamäe haiglast. Aga sinna ta õnneks enam minema ei pea. Aga kui kaugel see PERHi haigla ise on? Kasutan igat õlekõrt hetkel mis võimalik on. Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 833
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Teis Märts 19, 2013 11:33 am    Teema: Vasta viitega

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ongi Mustamäe haigla. Kui su ema on olnud kiiritusravil selles haiglas, siis on haiguslugu avatud ja saab samuti pöörduda palliatiivse ravi meeskonna poole nõustamiseks. Sa ütled, et "õnneks enam Mustamäe haiglasse minema ei pea". Kas oli seal haiglas midagi, mis ei meeldinud?

Aga võite ka Ida-Tallinna Keskhaiglas Magdaleena korpuses küsida, kas neil on psühholoogi, toitumisspetsialisti, vms.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
siilupart



Liitunud: 18 Märts 2013
Postitusi: 3

PostitusPostitatud: Laup Apr 20, 2013 7:03 pm    Teema: Vasta viitega

Mis seal siis ikka, kuna panin selle postituse siia ülesse siis ma pean ka ära lõpetama.

Mu emal jäi vähiravi hiljaks ja eile hommikul ta suri Kuressaare haiglas. Õnneks ma käisin teda koos oma elukaaslasega vaatamas aga rääkida ma ikka ei saanud temaga, kuna ema oli ülekere krampide käes ja selle tõttu kaotas ta ka oma kõnevõime. Eile oli mul teda nii raske hingega morgi vaatama minna, aga tundsin mingil moel mingit tugevust, kui ma oma vennale toeks pidin olema sest tema ju ema eelmine õhtu vaatamas ei käinud ja ei teadnud üldse, et ema enam hommikuks ei ole. Vähk (tuumor - või mis selle õige nimetus ongi, vabandan kui valesti kirjutasin) oli emal edasi läinud ka ajju välja.
Aga paaril korral kui ma oma emaga telefoni teel rääkida sain, siis ta ütles mulle, et ta toitub minu energiast ja usaldas mind isegi ka viimastel lõpu päevadel ja lootis edasi, et ma tema jaoks ravi leian looduslikul teel, aga nüüd ma siis oma pere toel toimetan matuste asjadega. Aga jõudu ja jäksu siis teistele haigetele. Minu ema oli vapper kuni oma surmani, alles vajus ära siis kui ta haiglasse jõudis siia Kuressaarde. Olge tublid, pikka meelt ja lootus peab olema teil igavene ja uskumus samuti, ilma selleta lihtsalt ei saa. Ja on juhtunud imesid ka kaugele arenenud vähiga aga minu emal oli see lihtsalt lootusetu juba, sest ta oli nii läbi omadega, kuna tal vaagnaluud enam praktiliselt polnudki ja kui olekski elama jäänud oleks jäänud voodi haigeks.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Muremõtted mata siia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: