Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

mure-maovähk.
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Seedeelundite vähid
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
-pupsik-



Liitunud: 15 Märts 2010
Postitusi: 5

PostitusPostitatud: Reede Apr 09, 2010 10:15 am    Teema: mure-maovähk. Vasta viitega

Tere!
Olen mures lapselaps, kelle kallil vanaemal avastati jaanuaris maovähk. Operatsiooni ei tehtud kuna siirded lümfides. Üks keemia on käes ja ootab ees uus keemia järgmise nädala lõpus. Samas on vanaema nii nõrgaks jäänud, endine rõõmsameelne vanaema on nii kokku kuivanud. Tal on muidugi paremaid ja halvemaid päevi, aga viimase kahe päevaga jõud nii otsa saanud, et täna ei saanud enam voodist väljagi, sellest ka mu mure, jagage oma kogemusi kas see mööduv kõrvalnäht või haigus aina süveneb? Millal enesetunne lõpuks paraneb ?

Tänan kõike ette, kes viitsivad lugeda ja oma kogemusi jagada!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
margareeta



Liitunud: 9 Apr 2010
Postitusi: 9

PostitusPostitatud: Reede Apr 09, 2010 9:46 pm    Teema: Vasta viitega

Ma ei oska lohutada, sest endal ema samas seisus. Maovähk avastati jõulukuul ja opereerida ei olnud võimalik. IV staadium, siirded lümfides. Hetkel 3 keemiaravikuuri selja taga ja tuleva ndl algul saab uue uuringu tulemused teada, siis otsustatakse ka, kas keemiatega jätkatakse. Mul ema liigub ikka ringi ja püüab tavatoimetusi jätkata, aga on nõrk - ise arvab, et keemiaravist.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kerahein



Liitunud: 25 Mai 2007
Postitusi: 256
Asukoht: Viljandimaa

PostitusPostitatud: Laup Apr 10, 2010 8:18 am    Teema: Vasta viitega

Armas pupsik!
Küll su vanaemal on vedanud, et hoolitsev lapselaps kõrval on. On väga raske näha kannatavat lähedast. Teadsin ühte memme, kes elas maovähiga aastaid. Käis aeg-ajalt Tartus keemiat saamas. Koju naasedes oli nõrk, voodis, ei söönud midagi, sel ajal tahtis rohkem omaette olla. Siis tasapisi kosus ja toimetas jälle. Mu ema suhtles temaga, käis igapäevaselt seltsiks.
Ei oskagi sulle nõu anda. Päev korraga ja jooma peaks vanaema ikka, kui söögiisu polegi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
margareeta



Liitunud: 9 Apr 2010
Postitusi: 9

PostitusPostitatud: Esm Apr 12, 2010 5:16 pm    Teema: Vasta viitega

Mu ema sai täna uuringute vastused (täna sai ka 4. keemia) ja arst ütles ja paberil ka seisab, et maovähist pole enam jälgegi, samuti on kadunud siirded sooltest ja lümfidest. 2 keemiat saab ikkagi veel ja jääb jälgimisele, aga praegu nentis arst tema vähi kadumist. Nii et ole ka lootusrikas.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
-pupsik-



Liitunud: 15 Märts 2010
Postitusi: 5

PostitusPostitatud: Esm Apr 12, 2010 8:48 pm    Teema: Vasta viitega

Ma ei tea, praeguse seisuga tema küll teise keemiasse ei jõua minna, jõud täitsa otas päevad läbi voodis Sad Ei tea enam mida teha, midagi ei huvita teda nagu enam. Muidugi kõik loodame, et tal läheb paremaks. Samas pikali olles kõik nagu endine naerab, räägib aga kui liikuda vaja siis hingeldab ja kõndida ei jõua. Isegi istudes pidi tal raske olema.

Kas sinu emal ka sellist perioodi olnud ?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
margareeta



Liitunud: 9 Apr 2010
Postitusi: 9

PostitusPostitatud: Esm Apr 12, 2010 9:31 pm    Teema: Vasta viitega

Mul oli ema ka esimese keemia järel väga läbi ja tahtis ka asjale käega lüüa. Tal on pikemat aega ka kehvveresus (maovähist tingitud) ja nõrk on ta olnud ka; küll on ta sundinud end liikuma ja õue minema. Järgmise kahe keemia järel oli kuidagi lihtsam juba ja sai kiiremini n-ö jalule. Otseselt voodis oli ta esimese keemia järel 3-4 päeva ja ka psüühiliselt läbi ning masenduses. Viisin talle melonit, arbuusi, mahlasid, et ta ikka midagigi sööks. Ja rõhutasin, et vastu peaks ja et kui keemia talle nii hullusti mõjub, siis mõjub vähile ka. Edasistel kordadel on ta tublim ja võitlusvalmim olnud. Tänagi võitleb jälle "pohmelliga". Ema on mul muidu selline "hädapätakas" pigem, aga võitluses vähiga olnud üsna tubli. Vanust tal 68 aastat.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
-pupsik-



Liitunud: 15 Märts 2010
Postitusi: 5

PostitusPostitatud: Esm Apr 12, 2010 9:42 pm    Teema: Vasta viitega

meie memm pisut eakam. Aga me ei saa teda sundida ju arstile minema kui ta ei jõua istudagi. See kaks tundi autosõitu kurnaks ta väga ära.
Ma ei saa selles aru, mix arstid varem ei hakanud nende keemiatega pihta, kui teatakse haigusest juba kolm kuud, siis mix kuu aega läks nisama. öeldi et selle ajaga ei juhtu midagi. esimest korda kui pidi keemiat saama ja läks tallinnasse, siis tehti mingi proov ainult ja saadeti koju (minuarust täielik lollus) praeguseks tal oleks juba mitu keemiat käes, isegi kui see nõrkus oleks ikkagi peale tulnud, ravi oleks vähemalt kauem kestnud, praegu selline abitu ja lootusetu tunne peal.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 833
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Teis Apr 13, 2010 8:36 am    Teema: Vasta viitega

Abituse tunne on täiesti loomulik, ent vaatame tõele näkku - keemiaravi nõrgestabki organismi ja tekitab jõuetust, väsimust ja mida kõike veel. See, et su vanaema iga keemiaravi tsükli järel "audis" on, hakkabki nii olema - lohutuseks vaid see, et tuleb enne uut keemiaravi laksu ka paremaid päevi.

Nüüd sellest, miks kohe ravima ei hakatud. Usaldage arste - kui oleks ikka agressiivne vähivorm, siis oleks võimalusel ka hakatud varem ravima. Asjaolu, et pärast analüüside võtmist ravi alustamata vanaema koju saadeti, on täiesti tavaline - vereanalüüsist järelikult selgus midagi, mis oleks seadnud organismi toimetuleku keemiaraviga kahtluse alla.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Teis Apr 13, 2010 11:54 am    Teema: Vasta viitega

-pupsik- kirjutas:
Ma ei tea, praeguse seisuga tema küll teise keemiasse ei jõua minna, jõud täitsa otas päevad läbi voodis


Tahaks südamele panna, et proovige ikkagi mitte ravi pooleli jätta. Keemia raviga kaasneb tõesti jõuetus ja päevad läbi voodis olemine vanemal inimesel täiesti normaalne nähtus. Tihti on kõige raskem just see esimene keemia. Väga hea, kui pere ümber on ja haige saab tõesti rahulikult aja maha võtta ja jõudu koguda. Keemiaravi on vähemalt võimalus veel edasi elada ja tulevikus ka paremat enesetunnet kogeda. Proovige mitte lootust kaotada ja uskuge, et koos üksteist toetades saate ka sellest raskest perioodist mööda. Margareeta ema kogemus kohe heaks näiteks.
Ilma ravita on aga kahjuks ees vaid haiguse süvenemine ja enesetunde pidev halvenemine.
Jõudu ja lootust Teile!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Riina



Liitunud: 22 Märts 2010
Postitusi: 4

PostitusPostitatud: Reede Mai 07, 2010 2:47 pm    Teema: Vasta viitega

Hoian su vanaemale pöialt. Loodan, et suudad oma vanaema veenda ikkagi ravi jätkama. Alla ei tohi anda.
Minu emal sama lugu. Maovähk ja lümfis ka. Pole kindel, kas siirded või kaks erinevat. Täna kuulsime, et lümfis on ka.
Mao-operatsioon tehti mõni nädal tagasi. Kolm kollet, mis tähendas, et 3/4 maost lõigati ära. Ema on kaotanud mõne nädalaga üle 10 kilo. Aga alla ei saa ka vanduda. Peab lootma, lootma, lootma!!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
-pupsik-



Liitunud: 15 Märts 2010
Postitusi: 5

PostitusPostitatud: Esm Mai 10, 2010 10:06 pm    Teema: Vasta viitega

Tänu vereülekandele sai teise keemia ka lõpuks käte, praegu enesetunne ok, nii ok kui see annab olla peale keemiat. Loodan et teistel haigetel ja nende lähedastel läheb kõik hästi, mina igaljuhul poel veel lootust kaotanud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
-pupsik-



Liitunud: 15 Märts 2010
Postitusi: 5

PostitusPostitatud: Kolm Mai 26, 2010 7:34 am    Teema: Vasta viitega

Suur suur mure, kas maovähiga on teistel inimestel ka kokkupuuteid, kui haige oksendab verd? ma nii väga mures Sad
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 833
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Kolm Mai 26, 2010 8:51 am    Teema: Vasta viitega

Ükskõik, kas maovähiga või mitte, aga kui inimene oksendab verd, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
max



Liitunud: 2 Sept 2010
Postitusi: 2

PostitusPostitatud: Nelj Sept 02, 2010 7:27 pm    Teema: Vasta viitega

Tere.
Olen siin foorumis uus.Olen olnud eluaeg terve kui purikas ja ei ole praktiliselt haihe olnud ja ei tea mis on haige olemine.Kui nüüd äkki avastati mul maovähk.Mul tuli vist sekundiga 100 halli karva juurde,ei teagi mida teha ja kuhu joosta.
Aasta alguses hakkasid sees valud,kui sõin midagi ja see piiras minu söömise harjumusi.Läksin arsti juurde ja kurtsin enda muret,perearst saatis mind siis uuringutele(röntken ja ultraheli ja muud proovid)
Kõik proovid olid positiivsed ja ei näitand mitte midagi,arst ütles,et terve kui purikas.
Mõne ajapärast otsustasin ,et tuleb minna ikka mõõka neelama,aga see ei olnud kohe võimalik,kuna perearst oli puhkusel.ootasin siis kuu aega sain saatekirja aga siis oli uus probleem,neelamise järjekord oli pooldeist kuud.
Nüüd siis 23 august sain ette,nii kui arst mul sondi sisse lükkas ütles,et siin pole teha enam midagi,et maovähk ja IV staadium.See asi lõi ikka nii käpuli,et ei teagi kohe.Siis sain saatekirja Hiiule ja nüüd ootab mind ees keemia,kuna asi on juba nii kaugele arenenud,et kohe opereerida ei tohi.
Aga ma ei kaota selligi poolest lootust ja võitlen võiduka lõpuni.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
puma



Liitunud: 27 Juul 2010
Postitusi: 46
Asukoht: harjumaa

PostitusPostitatud: Nelj Sept 02, 2010 9:50 pm    Teema: to max Vasta viitega

Tean,mida hetkel tunned.Aga lootust ei tohi kaotada.Kas gastroskoopia tehti sul Hiiul?Mind lihtsalt paneb imestama nõnda konkreetne diagnoos peale gastroskoopiat-et kohe 4 staadium.Tavaliselt paneb diagnoosi ikka konsiilium ja sedagi alles peale biopsiat ja kompuuteruuringut.
Ja keemiaravi tehakse ikka ka enne oppi.Lohutuseks võin öelda,et minu 3.staadiumist sai peale oppi 1.staadium.Pea vastu ja usalda arste!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Seedeelundite vähid Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: